Rohkem raha läheb sotsiaal- ja digitaalmeediasse, printmeedia saab suure löögi.
Möödunud aasta lõpus korraldas meediaagentuur Mindshare turundusjuhtidele mõeldud uuringu, mis soovis välja selgitada, milline on Eesti turunduse seis täna ja homme. Nüüdseks on tulemused selgunud!
Küsimustikule olid oodatud vastama kõik, kes turundusotsuseid teevad. Lisaks turundusjuhtidele ka projekti- ja tootejuhid, turundusspetsialistid, väiksemate ettevõtete tegevjuhid või omanikud, kelle hoole all on äri turundustegevused. Kokku osales veidi üle kuu kestnud uuringus 101 inimest.
Enne kui jõuame põnevate tulemusteni, räägime veidi vastajate taustast: 38% neist töötavad suurettevõttes (250+ töötajat), 28% keskmise suurusega ettevõttes (51-250), 23% väikeettevõttes (11-50) ning 12% mikroettevõttes (0-10). Valdkondadest oli kõige esindatum jaekaebandus (15% vastajatest), kuid vastajaid oli ka näiteks meelelahutus-, ehitus-, transpordi-, finants- ja paljudest teistest valdkondadest.
Majandusolukord mõjutab pea kõiki
Küsitlusest tuli välja see, mida arvata ja karta võis: inflatsioon, tööpuudus ja majanduslangus avaldasid käesoleva aasta turundusplaanide tegemisele suurt mõju. 54% vastajatest hindas mõju märkimisväärseks ja 42% mõningaseks. Vaid 4% vastajatest ütles, et need tegurid nende turundusplaane ei mõjutanud.
Sama küsimuse all toodi turundusplaanide koostamise peamiste mõjuteguritena välja veel digitaliseerumise jätkuv kasv ja tarbijate liikumine e-kanalitesse (märkimisväärne mõju – 46% vastajatest, mõningane mõju – 43%) ning informatsiooni üleküllus ja vähenev tarbijate tähelepanu (märkimisväärne mõju – 44%, mõningane mõju – 47%). Samuti toodi teistest enam välja keskkonda ja jätkusuutlikkust ning Ukrainas toimuvat sõda ja laiemat julgeolekuolukorda.
Keerulisest ajast hoolimata ollakse võrdlemisi optimistlikud: pooled vastajatest usuvad, et see aasta suudetakse näidata paremaid äritulemusi kui mullu ning vaid iga viies kardab, et tänavu läheb nirumalt kui eelmine aasta. 35% vastajatest ennustab oma turunduseelarve kasvu, 43% usub, et see jääb samaks ning 13%, et väheneb. Meediareklaami investeeringute osas on samad numbrid vastavalt 27%, 49% ja 14%.
Välja tuli seegi, et alanud aastal on eriti just suurematel ettevõtetele plaanis ehitada brändi. Kui mullu kulus 42% investeeringutest brändi tuntuse kasvatamiseks ja 58% müügikampaaniatele, siis sel aastal plaanib 51% brand building kampaaniate ja 34% müügikampaaniate osakaalu suurendada.
Investeeringute kasv digimeediasse jätkub
Kui vaadata käesoleva aasta turundusele otsa kanalite vaatevinklist, selgub, et 49% vastajatest planeerib suurendada investeeringuid sotsiaalmeedia reklaamile, 48% suurendab investeeringuid sotsiaalmeedia sisuloomesse ning online videotesse.
Suurendamine tähendab aga tihti seda, et kuskilt mujalt peab kokku tõmbama. 36% vastajatest vähendab investeeringuid printmeediasse, 23% sponsorlusse ning 19% staatilisse välimeediasse.
Digitaalmeedia platvormidest kavatsetakse rohkem kasutada Google’t ning selle arvelt ostetakse vähem reklaami kohalikesse kanalitesse nagu Postimees ning Delfi. Muuseas, kui küsiti, mis muudatusi planeerite ette võtta, et majandussurutisele reageerida, vastas 50%, et plaanis on suunata varasemast rohkem eelarvet digitaalsetesse kanalitesse.
Otsitakse ka uusi partnereid
Muuhulgas uuriti turundajatelt, kuidas klapib neil koostöö erinevate partneritega. Reklaamide loovlahenduste ja kujunduste partnerite osas oli väga rahul 24% vastajatest, 44% olid rahul, 28% ei kasuta välist abi ning 5% mõtisklevad partnerivahetuse üle.
Kõige rahulolematud on turundajad partneritega, kes tegelevad globaalsete platvormide digimeedia ostmise ja planeerimisega, 10% vastajatest on mõelnud uuele koostööle. Samuti kaalutakse võrdlemisi palju uue abilise leidmist sotsiaalmeedia sisuloome ja PRi osas (mõlemad 9%).
Oluline lüli äriprotsessist
Palju-palju numbreid. Mida sellest kõigest järeldada? Meie äriarendusjuht Markko Sojonen tänab kõiki 101 inimest, kes leidsid igapäevaste toimetuste kõrvalt aega, et oma panus anda.
“Rohkem kui 100 valdkonna eksperti enam kui 20 erinevast valdkonnast ning erineva suurusega ettevõtetest on meie turgu arvestades kindlasti märkimisväärne hulk,” ütleb ta. “Siit saab teha üldistusi ja kandvaid järeldusi ning loodan väga, et sellest algatusest saab iga-aastane traditsioon.
Mis tulemusi puudutab, siis mul on eelkõige hea meel, et vaatamata suuri väljakutseid esitavale turbulentsele makrokeskkonnale on valdav osa Eesti turundajaid alanud aastale optimistlikult vastu astumas. Ajalugu on korduvalt tõestanud, et need ettevõtted, kes oskavad raskematel aegadel leida võimalusi, et turundusse investeerimist mitte vähendada, on turu tõusule pöördumisel oluliselt tugevamal positsioonil.
Samuti on hea meel tõdeda, et kuigi hetkel suunatakse suurem osa eelarvetest pigem lühiajalist mõju omavatesse müügikampaaniatesse/performance marketingi, plaanib alanud aastal 51% kõigist küsitlusele vastanutest suurendada investeeringute osakaalu brändi tuntuse kasvatamiseks, suurendades seeläbi pikaajalise kasvu ja edu tõenäosust.
Digitaalmeedia jätkuv võidukäik ja eelkõige globaalsete platvormide osatähtsus ei ole üllatav ilmselt kellelegi ja on selgelt loomulik osa turu üldisest arengust, kuid oluline on silmas pidada ka erinevate meediatüüpide ja kanalite mõju ja rolli kogu kommunikatsioonistrateegias, samuti kohaliku turu eripärasid.
Positiivne oli küsitluse tulemustest näha, et kõige olulisemaks väljakutseks peavad turundajad oma tegevuste tulemuslikkuse mõõtmist – see annab selgelt märku, et Eesti turundajad näevad ennast olulise lülina ettevõtte äriprotsessidest, kelle tegevusel on oluline mõju ettevõtte äritulemustele.”